Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Esimene asi, mida ettevõtte väärtuse määramisel silmas pidada, on selle väärtuse paratamatu subjektiivsus. Erinevaid meetodeid on mitmeid (mõnest levinumast mõne hetke pärast), millel kõigil oma teoreetiline põhjendatus, kuid mis samas tihtipeale annavad üsnagi erinevaid tulemusi.

Vahest kolm kõige populaarsemat meetodit on varapõhine hinnastamine, diskonteeritud tulevaste perioodide rahavood ning väärtuse määramine võrreldavate ettevõtete põhjal.

Varapõhise hinnastamise puhul on ettevõtte väärtuseks tema varad, millest on lahutatud võlgnevused. Tegemist sisuliselt miinimumhinnanguga, kuna väärtuse määrab vaid varade müügist saadav tulu – ei arvestata edaspidise rahavooga. Oma ettevõtte väärtuse määramisel on see samas heaks alusväärtuseks.

Diskonteeritud rahavoogude meetodil arvestatakse ettevõtte väärtust tema võimekuse järgi tulevikus rahavoogu genereerida. Põgusalt, mida suurem on ettevõtte prognoositav rahavoog (ning iga-aastane kasv), seda väärtuslikumaks peab potentsiaalne investor ettevõtet. Valemi selgitustega leiab hõlpsasti internetiavarustest. Ka siin tasub siiski silmas pidada, et kuigi tegemist matemaatilise valemiga, on siin suuresti subjektiivsust. Rahavoogude eeldused lähevad harva täppi, eriti pikema ajaperioodi jooksul, ning rahale omistatud ajaline väärtus võib investorite lõikes erineda olulisel määral.

Väärtuse määramine võrreldavate ettevõtete või tehingute põhjal tähendab siis seda, et oma ettevõtte hindamiseks tuleks leida sarnaseid ettevõtteid, kellele juba on mingi väärtus omistatud. Kas on näiteks hiljuti vahetatud omanikku ning müügihind on teada, või on ligipääs mõnele muule sarnase ettevõtte hinnastamisele. See meetod on eelkõige kasulik suurettevõtetele, kuid üha enam üritatakse hinnastada ka väiksemaid või alustavaid ettevõtteid. Võib näiteks tutvuda saidiga funderbeam.com, mis selekteerib alustavaid ettevõtteid tegevusala järgi ning lisaks muule arvutab neile ka eeldatavaid väärtusi.

Kõik kolm mainitud meetodit on kahtlemata kasulikud indikaatorid väärtuse määramisel, aga võivad erineda väga suurel määral tegelikust hinnangust, mida omistab ettevõttele investor. Näiteks võib potentsiaalne investor olla arvamusel, et hinnataval ettevõttel on suur sünergia tema teiste investeeringutega (või vastupidi, vähendab see olemasolevate investeeringute riskantsust, kuna on hoopis teist tüüpi). Veelgi olulisem erisuste põhjus on aga kindlasti see, et päeva lõpuks ostavad kõik ettevõtte lugu, ambitsioonikust ja potentsiaali ning investeerivad ettevõtte juhtidesse. Inspireerivate juhtidega ettevõtmised, kus lisaks taga veel tugev äriplaan ja meeskond, on enamasti hulga kõrgemalt hinnatud kui mõni traditsiooniline meetod arvata lubaks.

Kuidas siis soovi korral hinnastada oma ettevõtet? Võib kasutada mõnda ülal toodud meetoditest (või otsida mõni teine – neid on erinevate variatsioonidega ja mitmeid), võib pöörduda professionaalide poole (näiteks audiitorbürood ja investeerimispangad, kuid see pigem kallis lahendus), või võib ka mõelda väga isiklikul tasandil, et mis hinnaga sa näiteks oleksid valmis müüma, et asi kellegi teise teha jätta. Kõigil lähenemistel on omad head ja vead. Lõpuks määrab ettevõtte väärtuse siiski see, kui potentsiaalikaks peab ettevõtte tegevust investor, ning siin on suur osa lisaks varadele, rahavoogudele ja võrreldavatele tehingutele ka müügitööl.