THORMI - Eesti esimene lihaalternatiiv
213 306 € (142%)
rahastatud 149 796 - 499 977 € eesmärgist
219 € min investeering
Lühitutvustus
OÜ Vegestar on ettevõte, mis aitab lahendada üha suurenevast inimkonnast tulenevat toidudefitsiiti tulevikus ning vähendada ökoloogilist jalajälge ja mõjusid inimese tervisele, mis kaasnevad liigse lihatarbimisega.
Kui ka Sinule lähevad need teemad korda, siis pakume Sulle investorina hea võimaluse saada osa ettevõttest, mis neid probleeme lahendada aitab.
Meie toodeteks on taimevalgu baasil maitsvad alternatiivid lihale, mis hoiavad inimese ja planeedi tervist, aga ei erine maitselt ega tekstuurilt loomsest lihast.
Meie visioon on olla üks juhtivaid taimsetest valkudest toodete tootjaid ja müüjaid Baltikumis, Skandinaavias ning Euroopas laiemalt.
Plaanime oma tootmistegevust järgnevatel aastatel laiendada ka Lähis-Ida turgudele.
Probleem ja lahendus
Meil ei jätku loodusressursse: Planeedil Maa ei jätku enam põllumajandusmaad, et ära toita üha suurenevat inimkonda ning koos sellega suurenevat lihatarbimist. Lihatootmist loetakse ka üheks olulisemaks tegevuseks, mis toob kaasa keskkonna negatiivseid muutusi, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning mitmete loodusvarade ammendumise.
Aitame täita kliimaeesmärke: Pärast augustis 2021 toimunud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change) poolt avaldatud hirmutavat kliimaraportit, on paljud riigid seda süvenevat probleemi rohkem teadvustama hakanud ning on avalikult deklareeritud erinevaid meetmeid ja tegevusi, mis kliimasoojenemist peaks pidurdama. 2022. aasta suvel aset leidnud viimase 500 aasta suurim põud Euroopas aitab selle probleemi teadvustamisele kindlasti kaasa.
Sa kulutad käesoleva osa (Probleem ja lahendus) lugemiseks ca 2 minutit - selle aja jooksul on ainuüksi Amazonases maha raiutud 2 jalgpalliväljaku-suurust maa-ala vihmametsa. Ühe ööpäeva jooksul - ca 1500 väljakut. Suurim põhjus selleks hävitustööks on kariloomade kasvatamiseks vajalik karjamaa ning nendele toidu kasvatamine.
Võrreldes veiselihapihviga on 1 taimse pihvi tootmisel vaja:
- ca 12x vähem põllumajandusmaad
- ca 200x vähem vett
- ning tekib 9x vähem kasvuhoonegaase
Study of Michigan University (2018) – Beyond Meat burger vs.beef.
Hoiame tervist: Maailma Terviseorganisatsioon avaldas juba 2015. aastal uuringu terviseriskidest, mis on seotud loomse liha ja eriti töödeldud liha tarbimisega. Liigset lihatarbimist seostatakse ülekaalulisuse, rasvumise, südame-veresoonkonna haigustega ja osade vähkkasvajatega. Punase liha liigtarbimisega seotud haigused toovad kaasa rohkem kui 7 miljon surmajuhtumit ja tervishoiukulusid triljoneid eurosid aastas.
Käesoleva osa (Probleem ja lahendus) lugemise jooksul on maailmas ca 25 inimest selliste haiguste tagajärjel surnud. Eesti keskmine lihatarbimine ühe inimese kohta on ca 80 kg/aastas. Euroopa Liidu keskmine oli 2021. aastal ca 77 kg/aastas. Toitumisteadlaste mh. Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovitus on nendest suurustest ca 3x väiksem.
Lisaks kasvab aasta-aastalt inimeste jaoks väga suur oht loomade raviks ja sööda sees kasutatud antibiootikumidest, mis satuvad loomalihaga inimese organismi ning tekitavad resistentsuse antibiootikumide suhtes. Eksperdid ja WHO on ennustanud, et 2050. aastaks võib maailmas selle resistentsuse tõttu surra ca 10 miljonit inimest aastas.
Hoiame loomi: Lisaks on põllumajanduslikul loomakasvatusel ühe suurenev vastaste hulk, kelle jaoks on loomade heaolu tähtsam, kui sellest sektorist saadud toit. Käesoleva osa (Probleem ja lahendus) lugemise jooksul tapetakse toiduks üle maailma ca 12 000 looma.
Nende kõikide probleemide lahenduseks peaks inimkond oluliselt vähendama lihatarbimist.
Kui inimkond suudaks vähendada lihatarbimist, siis lisaks otsesele keskkonnamõjule väheneks mh. ka oluliselt metsade raiumise vajadus põllumajandusmaa suurendamiseks ja saaksime hakata tänaseid loomakasvatuseks kasutatavaid maid kasutama mh. hoopis uute metsade istutamiseks, mis omakorda hakkaksid siduma rohkem CO2, mis vähendaks aga kliimasoojenemist.
Paljud tarbijad saavad aru, et nende tänased tarbimisharjumused ei ole eeltoodud teemadega kooskõlas, aga nii nagu taastuvenergeetikas on paljude heade kavatsuste suurim takistus NIMBY (Not in My Backyard), kohtab söömisharjumustes nö. „Mitte Minu Söögilaual (Not On My Dining Table)“ sündroomi. Võiks ju liha asemel süüa rohkem taimseid toite, aga kuna see ei ole meie söömisharjumuses sees, siis kohtab kahjuks tihti suhtumist „las kõik teised söövad porgandit, aga mina võin ikka igal hommikul süüa singivõileiba või praetud peekonit, lõunal seakaelakarbonaadi või kotletti ning õhtul pasta Bologneset või nautida sõpradega grillvorsti" ehk siis 21 korral nädalas liha tarbida.
OÜ Vegestar aitab läbi oma tegevuse mugavamalt tarbimisharjumusi muuta, inimeste toidulauda mitmekesistada ja seeläbi nii inimeste kui ka planeedi tervist parandada. Meie tooted on alternatiivid lihale kuna need on inimese aistingutele (väljanägemine, maitse, lõhn, tekstuur) äravahetamiseni sarnased loomse lihaga. Meie lihaalternatiivid on toiteväärtuselt samaväärsed loomse lihaga. Kui toode maitseb ja näeb välja nagu liha, siis miks mitte seda liha asemel tarbida, kui selle mõju loodusele ja inimesele endale on positiivne.
Toote/teenuse kirjeldus
OÜ Vegestar arendab välja ja valmistab erinevaid taimevalgust tehtud tooteid, mis on maitsvad alternatiivid lihale, mis hoiavad inimese ning planeedi tervist, aga ei erine maitselt ega tekstuurilt loomsest lihast. Oleme sellel alal alates 2020. aasta algusest teinud tihedat koostööd Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega, kes on olnud meile väga oluliseks teaduspartneriks kuni tänaseni.
Meie toodete kõige olulisemateks koostiosadeks on herne- ja kaeravalk.
Kasutame oma toodete müügil Thormi kaubamärki. See tuleb Skandinaavia mütoloogiast tuntud jumalusest (mh. põllumajandusjumal) Thorist, kes esindas jõudu ja viljakust. Thormi bränd, inspireerituna Thorist, on rõõmsameelne trikster, kes esindab jõudu, teadlikkust ja ka maitsenaudingut. Tema eesmärk on panna inimesi jälle mõtlema, mida me tarbime ja mis on selle mõju – nii meie kehale kui ka meie planeedile.
Meie kõige esimese tootena valmis taimsest valgust pihv, mille oleme püüdnud teha maitselt ja tektuurilt sarnaseks veiseliha pihviga. Kui meie pihvi süüa näiteks burgeri vahel, siis enamus pimedegusteerijatest ei suuda vahet teha meie pihvi ning veiselihast tehtud pihvi vahel. Müüme taimsest valgust pihve nii jaemüügis kui ka HoReCa-sektoris.
Kuna pihvi puhul on tegemist oma olemuselt nö. ”taimse hakklihaga”, siis saab seda toodet kasutada mh. ka kõikide toitude valmistamiseks, mida nii professionaalsed kui ka ka kodukokad on teinud loomsest hakklihast. See tähendab, et selle toote kasutusvaldkond on väga lai, alates täidetud pikkpoisist, hakklihakastmest, lihapallidest ja kebabidest kuni erinevate pirukate või pizzakateteni välja. Hetkel müüme seda toodet lisaks pihvidele päris palju ka HoReCa-sektorile (restoranidele ja catering-ettevõtetele), kes maitsestavad selle vastavalt vajadusele ning teevad sellest erinevaid tooteid, lisandeid, suupisteid jne.
Teise tootena arendasime välja taimsest valgust grillvorstid. Kuna jaemüüjate poolt ette antud tooteaknad (millal saab neile oma toodangut järgmiseks perioodiks pakkuda) olid väga lähedal, siis jõudsime 2022. aasta suviseks ”grilliperioodiks” neile välja pakkuda ainult ühe sordi grillvorsti päikesekuivatatud tomati ja ürtidega. Müüme seda toodet nii jae- kui ka HoReCa-sektoris.
2022. aasta kevadel valmisid Thormi taimevalgust pelmeenid. Vahemere stiilis pelmeenidesse panime selle regiooni oluliseimad maitsed nagu päikesekuivatatud tomatit ja ürte. Aasia stiilis pelmeenidesse lisasime koriandrit, ingverit, sidrunheina, šalottsibulat, küüslauku ja tšillipipart. Tagasiside nii klientide kui ka tarbijate käest on olnud väga hea. Müüme seda nii jae- kui ka HoReCa-sektoris.
Käesoleva aasta sügise- ja talveperioodiks tegeleme laiema sortimendi (ahjuvorstid, ”verivorst”, viinerid jne) välja arendamisega. Hetkel on meie tootearenduses ka “kana"-nagitsad ja erinevad valmistoidud. 2023. aasta esimeses pooles peaksid valmima taimsetest valkudes fileetoodete prototüübid, millest peaksid valmima kana-, kala- ja loomafilee taimsed alternatiivid.
Kuigi Thormi kaubamärgi toodete puhul on tegemist 100% vegan toodetega, siis ei ole meie põhiline turundus veganitele suunatud. Seda põhjusel, et vastavalt nii rahvusvahelistele kui ka meie oma turu-uuringutele tarbitakse taimsetest valkudest tehtud tooted enamuses (rohkem kui 90%) ära omnivooride ja fleksitaarlaste poolt ja kuna paljudele segatoidusööjatele tekitavad vegan-tooted vastumeelsust.
Ärimudel
Ärimudeli aluseks on koostöö AS-iga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, kes on kujunenud meie põhiliseks teadus- ja tootearenduspartneriks. Koostöös nendega oleme loonud taimsetest valkudest tooted, mis on sensoorsetelt omadustelt sarnased loomse lihaga. Koostöö on pidev ning seda toetab rahaliselt EAS-i rakendusuuringute programm.
Praeguse tootmisprotsessi lühikirjeldus: Taimsetest valgupulbritest toodame (ekstrudeerime) teksturaadi, mis on kõige tähtsamaks osaks lõpptoodete valmistamisel.
Järgnevas protsessis segatakse teksturaat muude retseptis ettenähtud koostisosadega ning sellest valmib nö. hakkmass, millest vormitakse edasi juba pihvid, valmistatakse vorstimass vmt. Edasi tooted pakitakse kas jae- või hulgipakendisse, jahutatakse või külmutatakse ning ladustatakse või saadetakse edasi kliendile.
Tooteid müüme nii jaemüügis kui ka HoReCa-sektoris (restoranid, kohvikud, catering-ettevõtted, hotellid, tanklaketid). Hetkel on Eestis meie suurimateks klientideks Coop, Selver, Tallink, Olerex ja Tervise Catering. Soomes on meie suurimad ostjad kaks restorani-cateringettevõttet.
Enamus meie müügist tuleb hetkel Eestist, aga räägime läbi Soome suurimate jaemüüjatega. Samuti on meil pooleli läbirääkimised ühe Soome toidutootjaga, kes on huvitatud oma brändi all osade meie toodete müümisest.
Kuna meie naaberturgude (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) tarbijate arv on võrreldes Eestiga ca 15x suurem, siis plaanime pärast rahakaasamist oluliselt nendele turgudele sisenemisele panustada. Samuti oleme teinud esimesed ettevalmistused Lähis-Ida turgudele sisenemiseks.
Tootmisprotsesside muutumine lähitulevikus: Hetkel toimub eelpool kirjeldatud ekstrudeerimisprotsess meie Šveitsis asuva partneri juures, mis on meie jaoks kallis ja kohmakas. Käesoleva rahakaasamise üks olulisemaid põhjusi ongi oma ekstrudeerimisüksuse väljaehitamine, mis alandaks oluliselt meie toodete omahinda, muudaks meie tootmise ja tootearenduse oluliselt paindlikumaks ning võimaldaks pakkuda ekstrudeerimisteenust ka teistele tootjatele.
Eespool toodud Lähis-Ida turule sisenemise plaanid näevad ette mh. ka kohaliku partneriga ühisettevõttena sellesse regiooni tootmisükuse loomise.
Turg
Taimsest valgust valmistatud lihaanoloogide tarbijate sihtgrupp on nii veganid, vegetaarlased kui ka kõigesööjad. Viimaste uuringute järgi on nii USA-s kui ka Euroopas rohkem kui 90% (!) lihaalternatiivide tarbijatest kõigesööjad-fleksitariaanid, kes soovivad oma lihatarbimist teadlikult vähendada.
Globaalse turu suurus (Total Available Market): Kuigi viimastel aastatel on taimsete lihaalternatiivide turg väga kiiresti arenenud, on see siiski 2022. aastal alles nö. lapsekingades, ulatudes globaalselt 15 mld EUR-i juurde. Barclays pank prognoosib järgneva kümnendi jooksul lihaalternatiivide osakaaluks globaalses lihaturust (1,2 trilj. EUR) 10% ehk 120 mld EUR aastas. Boston Consulting Group ja Blue Horizon Corporation ühisuuringus väidavad nad selleks suuruseks rohkem kui 20% (250 mld EUR aastas).
Usume, et OÜ Vegestar saab sellesse muutumatusse trendi oma väärika osa lisada ning sellega aidata parandada nii planeedi kui ka inimeste tervist/heaolu.
Euroopa ja Põhjamaade turg (Serviceable Available Market): Kui Euroopas oli 2021. aastal ca 1% lihasegmendist taimset päritolu, siis aastaks 2025 prognoositakse see olevat 1,3%.
Traditsioonilise liha tarbimine on viimastel aastatel ELis langustrendis, ning roheleppe eesmärkide täitmiseks peabki toidusektor otsima alternatiivseid võimalusi tarbijate valguratsiooni täitmiseks.
Allikas: Euroopa Komisjoni uuring
EL keskmine lihatarbimine inimese kohta aastas on 77 kg ja Eesti keskmine ca 80 kg/aastas. Samas on inimesed valmis oma tarbimisharjumusi muutma ja seetõttu on olemas sobiv kasvupinnas nõudlusele taimsete alternatiivide osas.
Statistikaameti järgi tarbiti Eestis 2020. aastal 104 tuhat tonni liha (mis on ca 2% vähem kui 2019). Euroopa keskmise (1%) järgi võiks olla hetkel Eesti potentsiaalne turumaht rohkem kui 1 000 tonni taimset alternatiivi aastas. Nii USA kui ka EL-i statistika järgi loetakse koguturu suurimaks tooterühmaks (ca 40%) pihve, siis võiks olla Eesti turumahuks ca 400 tonni (4 mln EUR) pihve aastas ehk ca 1,1 tonni päevas (11 000 pihvi päevas). Kui võtta aluseks Euromonitori ennustus 2025. aastaks (1,3%), siis selleks ajaks võiks ulatuda Eestis pihvide turumaht 520 tonnini aastas. Kui liita siia juurde meie lähiturud (Soome, Rootsi, Läti ja Leedu), siis võib ainuüksi pihvide aastane turumaht meie lähiregioonis (ca 15x suurem) ulatuda kuni 8 000 tonnini ehk 80 mln EUR-ini.
Hoolimata sellest, et hetkel on taimsetest valkudest valmistatavate lihaalternatiivide hind kohati isegi rohkem kui kahekordne võrreldes tavalise kvaliteetlihaga, siis 2023. aasta lõpuks ennustatakse hinnapariteeti. Mitmete uuringute poolt välja toodud põhjus, miks tarbijad eelistavad hetkel traditsioonilisi lihatooteid taimsetele alternatiividele, on just esimeste oluliselt madalam hind.
Kuna lihatööstus on väga suure ökoloogilise jalajäljega, siis ilmselt hakkab regulatoorne võim mingil hetkel vähendama dotatsioone lihakasvatuse sektorile ning kaugemas tulevikus võib tekkida nö. lihaaktsiis, mis tekitab lihast luksuskauba koos sellele vastava hinnaga, mis taas peaks lihaalternatiivide tarbimismahte oluliselt tõstma. Ka hetkel toimuvad maailmas mh. ka Euroopas mitmed rahvaalgatused, kus püütakse riikide valitsusi veenda vähendama lihatootmisele makstavaid toetusi.
Lisaks Eesti ning lähimatele eksportturgudele pakub meile huvi ka Lähis-Ida turg. Käesoleva aasta maikuus viibis OÜ Vegestar tegevjuht Dubais, Abu Dhabis ja Omaanis, kus ta kohtus 8 ettevõtte esindajaga, kellega arutati nii sellesse regiooni müümise kui ka selles regioonis ühisettevõttena oma tootmisüksuse ehitamise võimalusi. Kuna nimetatud regioon on Euroopast mitmeid aastaid taimsetest valkudest toodete kohalt maas, siis oleks lähiaastatel suurepärane võimalus olla regioonis kohal, kui seal toote buum algab.
Senised saavutused
2020. aasta alguses alustasime koostööd Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega (TFTAK), mille tulemusenena esitlesime novembris 2021 Stockmannile ja Tallinna Kaubamajajale oma pihvi, mis võeti ka nende kaupluste valikusse. Kevadel 2022 alustasid Thormi kaubamärgi all olevate pihvide, grillvorstide ja pelmeenide müüki Coop ja Selver.
Septembris 2022 alustavad Thormi toodete müümist ka Rimi, Prisma ja Maxima.
Kuna HoReCa-sektor on kõikidel uutel turgudel olnud heaks teenäitajaks jaemüügile, siis oleme viimastel kuudel panustanud rohkem ka sellesse sektorisse. Kuna HoReCa-sektori logistika ja krediidihaldus on päris mahukad tegevused, siis on meie strateegiline suund saada kokkulepped selle sektori suuremate hulgimüüjatega, läbi kelle saaksime juurdepääsu rohkem kui 1000 Eesti toidukohale. Käesoleval suvel sõlmisime lepingud hulgimüügi ettevõtetega LM Keskus, Foodexpert ja French Gourmand, kelle kaudu on juba esimesed kogused meie tooteid toidukohtadeni jõudnud.
2021. aastal alustasime proovikoostööd ka paari catering-ettevõttega, mis mõningatel juhtudel on meid väga positiivselt üllatanud. Tervise Catering, kes on serveerinud korduvalt meie tooteid tuntud Eesti ettevõtete nagu Bolt, Wise, Swedbank jne üritustel, on oma tellimustega meile muutunud oluliseks koostööpartneriks. Lisaks neile on ka mitmed teised catering-ettevõtted lülitanud meie tooted oma menüüdesse. Oleme juba asunud läbi rääkima Soomes asuvate hulgi- ja HoReCa-ettevõtetega. Kevadel 2022 alustasime koostööd kahe Soome restorani-cateringiettevõttega, kellele oleme müünud oma tooteid korduvalt, mis annab meile tõestust, et toote kvaliteet ja hind on paigas ka Soome turu jaoks. 2022. aasta kevadel Tallinki poolt korraldatud rahvusvahelisel pimedegustatsioonil võitis meie pihv finaalis suuri selle ala maailmanimesid nagu Beyond Meat ning Unileveri Vegetarian Bucher, mille tulemusel sõlmiti meiega 1-aastane tarneleping kõikide Tallinki ja Silja laevade varustamiseks. Alates maikuust on nende kõikide laevade grillmenüüdes saadaval burger meie pihviga. Alates 2022. aasta juulist on Thormi pihviga wrap ja burger saadaval 60-s Olerexi tanklas ning alates septembrist Hepa tanklaketis.
2022. aasta kevadel Eesti Parima Toiduaine konkursil märgiti komisjoni poolt ära Thormi pihv ning saime eriauhinna ka Tallinna linnalt.
Meie praeguste plaanide järgi võiksime 2023. aasta lõpuks müüa oma tooteid vähemalt 200 jaemüügi kohas (Selver, Rimi, Prisma, Coop, Bolt, Wolt jm.) ja 300 burgerikioskis-restoranis-kohvikus-cateringettevõttes.
Ettevõtte, mh. ka eksporti panustava äriplaani järgi usume, et 5 aastat pärast kogu projekti valmimist võiks Vegestari puhul olla tegemist käibe järgi Eesti TOP 10 kuuluva toidutööstusettevõttega.
Kuidas me eristume
1. Meie toodete põhjamaised koostisosad - lisaks hernevalgule ka kaeravalk, mis annavad koos praktiliselt loomse lihaga ühesuguse aminohappelise profiili ja mis on paljudele sportlastele ning aktiivse liikumise austajatele oluline ostuargument ning mille puudumist on kritiseeritud enamuse taimsest valgust toodete puhul.
2. Tooted on väärindatud mikrotoitainetega (B-grupi vitamiinid ja raud), millede puudumine on tihtipeale üks suurimaid kriitikaid mitte-lihasisaldavas menüüs ja mis on lisaargumendiks meie toote valimisel. Värskes Boston Consulting Group ja Blue Horizon-i juulis 2022.a avaldatud uuringus (lk 8-10) on tarbija jaoks loomse valgu vahetamisel taimse alternatiivi vastu kõige olulisema argumendina välja toodud toote tervislikkus ja vajalike toitainete olemasolu.
3. Meie tooted on sojavabad – paljud konkurendid kasutavad oma toodete valmistamiseks sojaisolaati (maailma üks suurimaid - Impossible Food; Eesti jaekaubanduses levinud Bon ja Itaalia päritoluga Unconventional). Soja on üsna problemaatiline toidutaim, mis lisaks tugevale allergeensusele ja
võimalikule GMO päritolule sisaldab tervet rida toitumisvastaseid aineid. Laialt levinud arusaama kohaselt ei ole soja tarbimine eriti meestele hea valik.
4. Tugev teaduspartner Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (edaspidi: TFTAK) – Euroopa tipp-toidutehnoloogia teadusasutus, kes abistab meid nii rakendusuuringutes kui ka toodete välja töötamisel.
5. Parim maitse, koostis ja tekstuur. Häid tooteid on turul mitmeid, kuid meie HoReCa partnerite sõnul on nad eelistanud meie tooteid konkurentidele, kuna sel on parim maitse ja tekstuur ning koostisosade nimekiri on võimalikult lühike ja lihtne. Koduturul suudame täna pakkuda ka parimat hinda.
Rahakasutus ja ajakava
Vegestar soovib rahakaasamisega jõuda järgmisele arengutasemele, mis sisaldab mh. järgmisi tegevusi:
1. Panustada oluliselt rohkem turundustegevustesse. Kasvatame Thormi brändi teadlikkust. Samuti vajab Eesti turg tugevat kommunikatsiooni taimsestest valkudest toodete teadvustamisel nii inimeste kui planeedi tervise kohalt. See tegevus on pidev ja alustame seda esimesel võimalusel. Nende tegevuste jaoks oleme planeerinud järgmiseks 12 kuuks 70 000 EUR.
2. Panustada oluliselt rohkem meie müügitegevusse (mh. meeskonda). Seda nii Eesti kui ka välisturgudel. Meil on väga head, tugeva ekspordipotentsiaaliga tooted, aga eksportturgudele sisenemine on kallis tegevus. See protsess toob kaasa müügitiimi laiendamise nii Eesti kui ka välisturgude jaoks ning välismessidel oma toodete tutvustamist. See töö on pidev ja alustame seda esimesel võimalusel ning oleme planeerinud järgmise 12 kuu lisakuluks 100 000 EUR.
3. Investeerida oma ekstrudeerimisüksuse valmis ehitamisse. Oma ekstruuder võimaldab vähendada oluliselt tootmiskulusid ja koos sellega ka toodete omahinda, mis tõstab oluliselt meie toodete konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Lisaks avab see täiesti uue ärisuuna, milleks on erinevate taimsete valkude ekstrudeerimisteenuse pakkumine teistele turuosalistele. Ekstrudeerimisüksuse valmimine võtab ca 6 kuud ja vajab 250 000 EUR-i meiepoolset lisainvesteeringut, mille plaanime teha läbi ühisrahastuse kaudu kaasatud raha. PRIA on kinnitanud meile ekstrudeerimisüksuse toetuseks 243 721,45 EUR, millega rahastame üksuse viimase osa. Ekstruuderi kogumaksumus on ligi 700 000 EUR, millest 200 000 EUR on meil ette ära makstud.
4. Panustada oluliselt rohkem tootearendusse. See aitaks parendada meie tänaste toodete sensoorseid omadusi, vähendada omahinda, luua uusi tooteid ja tootesarju nii Eesti kui ka eksportturgudele. See töö on pidev ning rahaliste võimaluste avardumisel näeme lisaks kohalikelt ja välismaistelt teenusepakkujatelt teenuse ostmisele ka ette vähemalt ühe põhikohaga tootearendaja palkamist. Selle tegevuse jaoks oleme planeerinud järgmiseks 12 kuuks omavahendeid suurusjärgus 50 000 EUR.
5. Investeerida oma lõpptoodete tootmisüksusesse. Kolisime käesoleva aasta maikuus oma uude tootmisüksusesse Priisle Äripargis, Tallinnas. Selle üksuse tootmispind võimaldaks tõsta ettevõtte tootmismahte oluliselt. Uute planeeritavate seadmetega saaksime tõsta oma tootmisvõimsusi kümneid kordi, paraneks tootmise efektiivsus ning saaksime laiendada oma tootevalikut. Lisaks plaanime arendada välja rahvusvahelised toiduohutuse kvaliteedisüsteemid nagu FSSC ja/või BRC, mis parandavad oluliselt meie tõsiseltvõetavavust välisturgudel ning on eelduseks suurte välismaiste kaubanduskettidega koostööks. Alustame nii seadmetesse investeerimist kui ka kvaliteedisüsteemi väljaarendamist 2022. aasta sügisel. Järgmise 12 kuu jooksul planeerime investeerida nimetatud seadmetesse 30 000 EUR.
Eeltoodud punktid on toodud prioriteetide järjekorras vastavalt kaasatud raha kogusele.
Lubadused investorile, kasumi jaotamine
Kuna taimsetest valkudes lihaalternatiivide turg on 2022. aastal alles lapsekingades ja sellel turul toimuvad iga päev olulised arengud, siis on hetkel keeruline väga täpselt ennustada, kus kohas on OÜ Vegestar ühe, kolme või viie aasta pärast. Kasutame maksimaalselt ära oma stardipositsiooni esimese kodumaise lihaalternatiivina ning võtmeisikute tugevat tootmise, müügi ja turunduse tausta. Meie plaanid on suured ja usume ise nendesse väga tugevalt.
Käesoleva aasta maikuus OÜ-sse Vegestar investeerinud taastuvenergeetikasse ja keskkonnasäästlikkusse panustav Vestman grupp ning seda tehingut nõustanud finantsasjatundjad pidasid 2022. aasta õiglaseks ettevõtte väärtuseks 7 mln EUR.
Meie lubadus investorile on, et anname endast kõik, et suurendada ettevõtte väärtust (ja ka ühisrahastuse käigus omandatud osa väärtust) vähemalt 3x järgmise 5 aasta jooksul, mis annaks kumulatiivseks tootluseks 24,6% aastas.
Meie plaan on järgmise 5 aasta jooksul olla noteeritud Nasdaq Tallinna börsil, kus tekiks ettevõtte osadele reaalne ja kaubeldav väärtus.
Praegusel hetkel on OÜ Vegestar osad registreeritud Balti Väärtpaberikeskuses, mis teeb edasised osade ostud-müügid kiiremaks.
Samuti lubame investoritele alates 300 000 EUR netokasumi saavutamisest maksta 25% kasumist dividendideks (aastast 2025).
Ettevõtte osanikele, kes on investeerinud ettevõttesse vähemalt 1095 EUR, korraldame põnevate esinejatega ürituse 1x aastas koos uute toodete degusteerimisega.
Selleks, et investorid oleksid kursis ettevõtte jooksvate tulemustega, avaldame kõigile osanikele kvartaalsed aruanded, milles on toodud vähemalt:
1) kasumiaruanne;
2) müüdud toodete arv;
3) tegevuskulud;
4) töötajate arv.
Riskid ja maandamine
Sisemised riskid:
Käibevahendite puudus. Riski maandamiseks planeerib ettevõte kaasata investoreid, kelle piisava suurusega investeeringud aitavad OÜ-l Vegestar käivitada nii tootmise-, kui ka teostada vajalikud müügi-/turundustegevused. Seoses Ukraina sõjaga on mitmed Lääne- ja Kesk-Euroopa investorid ootele jäänud, aga teeme hetkel aktiivset tööd, et leida nende asemele kohalikke olusid tundvad investorid, kes ei ole mõjutatud nii oluliselt Ida-Euroopas toimuvast sõjast. Meie tegevuse vastu on huvi üles näidanud suur hulk väikeinvestoreid, kes läbi käesoleva ühisrahastuse või eraldi on meie väga oluliseks riskide maandajaks.
Vähenenud müügitulud. Riski maandamiseks püüame luua juba praeguste toodetega võimalikult laia kliendisuhteid nii Eestis kui väljaspool, nii jaemüüjate kui ka HoReCa-sektoris. Samuti tegeleme aktiivselt tootearendusega, et pakkuda klientidele ja tarbijatele laiemat sortimenti oma tooteid ja turundusega, et viia meie turundussõnumeid tarbijatele laiemalt.
Kulude kasv. Riski maandamiseks kaardistame pidevalt oma kulusid, mis hõlmab kõikide toorainete hindade analüüsi, energiakulusid, baastehnoloogiate retseptuuride optimeerimist ning uute töötajate palkamist.
Välised riskid:
COVID mõju. Ühiskonnas on laialdaselt riski maandamiseks meetmeid ette võetud ja mida ka OÜ Vegestar plaanib kasutada. Toorainete valikul püüame kasutada kas kodumaiseid või lähiriikide toormeid. Emaseks turustuskanaliks on ka Eestis asuvad kliendid.
Turusituatsioon. Tulenevalt Covidi praegusest olukorrast on HoReCa-sektor hetkel ilusti taastunud ja on lootus, et viiruse taastulemisel suudetakse turud siiski paremini lahti hoida, kui eelmistel kordadel. Kuna Thormi tooted sobivad hästi nii toidukohtade kaasamüümiseks kui ka on lihtsalt kodus valmistamiseks, siis usume, et OÜ Vegestar käivet suurel määral see ei mõjuta.
Konkurentsi tugevnemine. Hoolimata praeguse hetke Eesti turul valitsevast suhteliselt tagasihoidlikust konkurentsist, ei jää see kindlasti nii. Saame seda riski maandada läbi oma tugeva tootearenduse ning brändi turundamise, kus meile tänaseks tekkinud nö. fännibaas saab olema lai ning brändilojaalsus tugev. Tegeleme paralleelselt ka tootmise efektiivistamisega, et meie kulubaas võimaldaks ka hinnalangetust, kui odavama hinnaga konkurendid peaksid turule sisenema.
Kõrge inflatsioon ja sellest tulenev tarbijate madalam ostuvõime. Nii võimaliku eelseisva perioodi inflatsioonimäära kui ka mõju on hetkel raske prognoosida, aga jälgime hoolikalt oma tegevuste efektiivsust, et meie müügihinnad jäksid mõistlikuks, aga samas tagaks meie arenguks vajaliku marginaali.
Tooraine puudus. Oleme juba tänaseks leidnud mitmed alternatiivsed tarnijad meie põhitoorainetele ja loodame, et lähiaegadel saame hakata neid ostma ka Eesti kohalikelt tarnijatelt.
Sõjategevuse laienemine. Usume, et Eesti kuulumine nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse, samuti liitlaste kohaolek on piisav heidutus võimalikule agressorile.
Ettevõtte nimi: OÜ Vegestar
Ettevõtte registrikood: 12191620
Ettevõtte aadress: Priisle tee 18, Tallinn 13914, Eesti
Ettevõtte telefoni nr: 5040662
Ettevõtte e-posti aadress: info@thormi.ee
Veebileht | Facebook
Fundwise'i e-posti aadress: info@fundwise.me
Investeeringu suurus
149 796 - 499 977 €
Pakutav osalus
2,09 % kuni 6,66 %
Pakutav osalus investori kohta
219 € kuni 499 977 €
Praegune osakapital
32000 €
Ettevõtte praegune väärtus
7 008 000 €
Osakapital peale kampaaniat
32 684 - 34 283 €
Ettevõtte väärtus peale kampaaniat
7 157 796 - 7 507 977 €
1 € nimiväärtusega osa maksumus
219 €
MEESKOND
Peeter Tava
Tegevjuht
Omab 28 aastast ettevõtluskogemust ja laialdasi juhtimis-, tootmis- ning müügikogemusi erinevates tööstus- ja toitlustusettevõtetes.OÜ Gurmeeklubi (mille tegevjuht on Peeter Tava olnud 12 aastat) tooteid on turustatud nii kodumaal kui ka mitmes välisriigis. Kuna Gourmet Club kaubamärgi all olevad tooted on tuntud just oma „gurmee olemuse“ poolest, siis seda olemust püüame tuua ka oma taimse valgu toodetesse.Olles aktiivne Taimsete Valkude Innovatsiooniklastri (TVIK) liige, on ta nii läbi klastri kui ka iseseisvalt õppides hästi kursis taimsete lihaalternatiivide valdkonnaga.Peeter omab BBA õigusteaduses ning MBA rahvusvahelises ärijuhtimises.Lisaks on täiendanud ennast Brescia Kulinaariainstituudis (Itaalia) ja Holistilises Psühhoteraapia Instituudis.
Kristo Altmäe
Tootmisjuht
Kristo hoolitseb selle eest, et Thormi tooted saaksid ilusti valmis tehtud. Ta omab 10 aastat ettevõtlus- ja tootmiskogemust OÜ Novoone tootmisjuhina. Ettevõte tootis erinevatele lennuliinidele valmistoite (ca 200 000 portsjonit/kuus).Lisaks on ta olnud 4 aastat erinevate restoranide peakokk ja 2 aastat Stockmanni toiduosakonna peakokk.
Marge Tava
Turundusjuht
Marge on kogenud ja mitmekülgne turundusstrateeg, kes on üles ehitanud mitu tuntud brändi.Tal on rohkem kui 15 aastat ettevõtluskogemust, mille kestel mh. ehitas üles kõikidele Eesti naistele tuntud meediakanali Buduaar. Pärast selle müümist TV3 Grupile kuulus ta seejärel 3 aastat TV3 Grupi juhtkonda.Peale TV3 Grupist lahkumist 2021.a. kevadel rajas ta toiduteavituskanali Fuudish, mis saavutas lühikese ajaga üle-eestilise tuntuse ja kõige kiirema kasvuga eestikeelse Instagrami konto tiitli. Lisaks on ta olnud jaekettide Rema 1000 turundusjuht ja Sportlandi rahvusvaheline turunduskoordinaator, Taanis kalatoodete tootja Albatros Seafoodi turundusjuht ja olnud Jamie Oliveri tiimis Jamie ajakirja väliaandjana Eestis. Tallinna Tehnikaülikool, BBA rahvusvahelises ärijuhtimises.
Marite Viljak
Müügijuht
Marite on ligi 8 aastat töötanud toidukauba B2B müügis, sellest 5 aastat täitnud Estover OÜ Eesti erinevaid ametiposte müügiesindajast võtmeklientide müügijuhini. Ta on teinud tulemuslikku koostööd Eesti suurimate jaekettidega nii Estoveri kui Svenska Bioforce AB müügijuhina. Viimati töötas Marite Gourmet Clubi suurkliendi müügijuhina, kus oma kiiruse, initsiatiivikuse, professionaalsuse ja hea suhtlemisoskusega jäi silma OÜ Vegestar juhile Peetrile, kes siis täitis Gourmet Clubi tegevjuhi ülesandeid. Marite roll Vegestari tiimis on vastutada koduturu müüginumbrite eest, suhelda suuremate klientidega ning reguleerida kliendihaldurite tööd.
Kaspar Ojasoo
Finantsjuht
Kasparil on 14 aasta pikkune mitmekülgne finantsvaldkonna kogemus – finantsjuhtimine, finantsanalüüs ja väärtuse hindamine, modelleerimine ja restruktureerimine.Ettevõtete finantsanalüüs erinevate nurkade alt on tema tegevuse põhiline alustala. Seda nii panganduses, restruktureerimises, finantsmodelleerimises ja finantsjuhtimises kui riskijuhtimises. Keeruliste olukordade analüüs rätsepatööna on talle alati põnev võimalus lasta finantsnumbritel enda lugu jutustada ja seeläbi paremate otsusteni suunata.Ta on ehitanud finantsanalüüsi ja väärtuse hindamise mudeleid pankadele ja varahaldusettevõtetele nii Euroopas, Kesk-Ameerikas kui Aafrikas, osalenud restruktureerimisprotsessides, portfellide ning üksikettevõtete ostu- ja müügitehingutes ning juhtinud rahvusvahelise kinnisvaraettevõtte finantsprotsesse.
Indrek Saul
Nõukoja esimees
Indrek on pikaaegne ettevõtja, konsultant, ärikasvu strateeg, strateegilise juhtimise coach ja mõtleja.OÜ Vegestar nõukoda koosneb tulevikus kuni viiest oma ala spetsialistist, kes jagavad Vegestari põhiväärtusi ning kes oma kompetentside ja kogemust baasil aitavad ettevõtte arengule hoogu juurde anda.