Peenjoogivabrik Nudist

Näeme Eesti turul väga suurt kasvupotentsiaali ja tuleval aastal keskendume eeskätt Eesti turul turuosa kasvatamisele. Ekspordipotentsiaali lähiturgudele näeme kõigis joogikategooriates. Kuigi Baltikumis turustab meid Prike ning Soomes oleme kokkulepet sõlmimas kohaliku suure tegijaga, ei planeeri me lisaks seni huvi tundnud turustamispartnerite kaasamisele eksporditurgudel suuremaid müügiedendustegevusi enne 2018. aasta suve.

Eesti alkoholituru maht on mitmendat aastat järjest vähenenud, kuid kallimate väiketootjate mahud on paralleelselt kasvanud. Koos tervislike eluviiside levikuga kulutatakse ka üha rohkem raha kvaliteetsetele alkoholivabadele jookidele.

Vahuveinide turg

Kohalik tarbimine 2-3mln liitrit (hinnanguline osakaal 14mln liitrist viinamarjaveini tarbimisest)

Saavutatav turuosa 2018. aastal 1%

Saavutatav turuosa 2019. aastal 1.5%

Saavutatav turuosa 2020. aastal 2%

Ainsa alkoholikategooriana, on järjepidevast langusest puutumata viinamarjaveinid ja vermutid sh vahuveinid (EKI 2016). Vastavalt Sotsiaalministeeriumi alkoholituru ja -tarbimise uuringule (mai 2017), on veinid ja vahuveinid juba aastaid olnud elanike hulgas populaarseimad alkohoolsed joogid ja olid tarbijate seas eelistatuimad ka 2016. aastal. Kusjuures tarbijaid on veelgi juurde tulnud. 2016. aasta novembris tarbis veine (koos vahuveinidega) 71% vastanutest (2015. a 67%).

Kuigi viimase dekaadi jooksul on Eesti toidukultuur üha enam õppinud hindama kodumaist toorainet (sh marjad ja puuviljad) ning selle trendi pisikese haruna on taassündimas koduveinide valmistamise komme, pole vahuveinideni kohaliku tooraine buum jõudnud. Seda tõenäoliselt keerukama valmistamismetoodika tõttu.

Kuigi marja-ja puuviljaveine toodetakse Eestis u. 10mln liitrit aastas, puudub vahuveini kategoorias viinamarjaveinidega konkurentsivõimeline kohalik pakkumine ja tarbimine. Kohalik viinamarjaveini (sh vahuveini) tarbimine on üle 14 mln liitri. Vahuveini osakaalu kohta kahjuks täpsed andmed puuduvad, kuid eeldatavasti on see 2-3 mln liitrit. Sel aastal müüsime 2 nädalaga kogu enda 2000 liitri suuruse vahuveini partii, mis annab meile olematu turuosa, kuid saadud tähelepanu ja peale otsa saamist jätkunud nõudlus võimaldab prognoosida, et tuleval aastal müüme vahuveine rohkem kui siidreid. Kokku 20 000 liitrit Eestis (ligi 1 % kogutarbimisest) ja 5 000 liitrit ekspordime. Kolme aasta jooksul kasvatame vahuveinide müügimahu Eestis 50 000 liitrini, ekspordime ligi 20 000 liitrit.

Rabarberivahuveiniga Rabarbra on meil õnnestunud tõestada kohaliku marja- ja puuviljavahuveini potentsiaali. Tänaseks väljatöötatud spetsiifiline kääritusmetoodika, mida oleme 3 aasta jooksul parendanud, annab meile selles segmendis suure konkurentsieelise. Rabarbra näitel oleme suurepärase ja pretensioonitu maitse, ilusa joogi välimuse ning originaalse ja tänapäevase tootedisainiga saanud lahti “marjaveini” või “koduveiniga” enamasti kaasnevast negatiivsest eelarvamusest.

Siidriturg

Vastavalt Eesti Konjuktuuriinstituudile (EKI), oli Eestis 2016. aastal:

• Lahjade kääritatud jookide tootmine 28.5 mln liitrit

• Lahjade kääritatud jookide kohalik müük (sh turistid) 29 mln liitrit

• Lahjade kääritatud jookide kohalik tarbimine 15 mln liitrit, sh siider ligikaudu 10 mln liitrit.

Vastavalt väikeste siidritootjate 2015. ja 2016. aasta majandusaastaaruannetes kajastuvatele müükidele on 2015. aasta väiketootjate müük kokku u. 300 000EUR, 2016. aastal 400 000EUR ja tänavuste maksulaekumiste järgi võib oodata kokku u. 600 000EUR. Müüginumbreid keskmiste liitri hindadega läbi jagades saame, et

• Väiketootjate turuosa on võrreldes kogu siidri tarbimisega Eestis viimase 2 aasta jooksul tõusnud 0.5%-lt 1.25%ni (50 000-125 000 liitrit)

• Meie esimesel turul olemise aastal on meie turuosa väiketootjate võrdluses 10%, kogu siidri tarbimisest vastavalt 0.2%

Kuigi vahetu konkurents võrreldes meie teiste joogikategooriatega on kõige suurem, prognoosime järgneval kolmel aastal väiketootjate turuosa järjepidevat kasvu, mis toetab kõiki tootjaid ning omavahelises võrdluses suurendame enda turuosa 10%-lt 25%-le.

Siidriturust loe lähemalt meie äriplaanist.

Alkoholivabad joogid (sh toonikud, karastusjoogid ja looduslikud energiajoogid)

Alkoholivabade jookide tarbimine laiemalt on languses, kuna tarbijad ei soovi tarbida pakutava suhkrusisaldusega jooke. Kasvab pudelivee tarbimine, aga kasvab ka imporditud või väiketootjate karastusjookide müük, kuna pakutavad tooted on valmistatud värskemast/vähem töödeldud toorainest.

Meie hinnangul on aga puudulik pakkumine vee ja mahlapõhiste karastusjookide osas ehk karastusjookide, mille suhkrusisaldus on 10g/100ml asemel keskmiselt 5g/100ml. Meie arendamegi enda alkoholivabasid tooteid keskmise suhkrusisaldusega 5g/100ml kohta (see on juhuslikult ka varem või hiljem jõustuva riikliku suhkrupoliitika piirmäär) ning ilma konsentraatide-, värv- ja säilitusaineteta ainult värskest ja töötlemata toorainest.

Näiteid keskmistest suhkrusisaldustest 100ml kohta:

Õunamahl - 0 g lisatud suhkrut, 10,6 g looduslikku suhkrut,

Õunanektar (mahlasisaldus 50%) - 5,5 g lisatud suhkrut, 5,5 g looduslikku suhkrut,

Õunamahlajook (mahlasisaldus 6%) - 10,3 g lisatud suhkrut,

Limonaad - keskmiselt 10 g lisatud suhkrut,

Energiajook - keskmiselt 12 g lisatud suhkrut,

Maitsevesi - keskmiselt 5-6 g lisatud suhkrut,

Suurtootjate siidrid (Somersby, Fizz, Kiss jms) 7 g

Väiketootjate siidrid 1-2g

Õlu 2-3 g

Toonikud

Preemiumtoonikute kohaliku tarbimise mahu hindamiseks teame täna ühe põhilise kaubamärgi ja ühe vähemeduka kaubamärgi seniseid müügitulemusi. Ühisrahastuskampaania jooksul hangime veelgi täpsemad andmed turu mahu ja meie potentsiaalse turuosa hindamiseks. Meie tänastes prognoosides on kogu meie alkoholivaba jookide portfelli müügiootused väga konservatiivsed ning tänu sortimendi laiendamisele ning jaekettide sortimenti saamisele, on need kindlasti teostatavad.

Džinn ja toonik on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud tänu uutele preemium importtoonikutele ja üha laiemale džinni valikule. Tänu importtoonikute levikule on tarbijate tooniku hinna taluvuse piir viimastel aastatel oluliselt kasvanud.

Eestis oleme ainsad toonikutootjaid ning meie täna turul olevad toonikud on enda valmistamisviisilt ja maitselt unikaalsed. Laiendame lähiajal enda toonikute valikut, et paremini konkureerida preemium importtoonikutega. Hinnatasemelt jääme tuleval aastal vaid 10% kallimaks, kuid jookide tooraine, suhkrusisaldus ja päritolu vastavad tarbijate ootustele paremini kui välismaistel konkurentidel